18.01.2009 kell 2 äratus. Kiire pesu, viimased asjad kotti ja teele.
Anita sõidutas meid Maitlandi rongijaama (45mintsa) sealt rongiga Sydneysse (u 3h) järgmise rongipeale, Orangesse (4,5h). Sealt bussile ja Parkesesse (1,5h). Seal pitsad ja maandusime parki maha. Jõudsime vist umbes 5 minutit istuda, kui meie juurde astus rõõmsalt üks rastatüüp: "heei, teie olete eestlased, eks?"
Tüüp oli Gaz (pmts tööandja), kes meile sinna järgi tuli. Esmamuljel vahva kutt.
Hüppasime auto peale, poest paari päeva söögid ja kolkakülasse ära.
Sõit oli suht huvitav. Ekstreem. Ühte akent polnud ees - kõik need killud mööda autot laiali. Gazil vajusid silmad pidevalt kinni. Auto vänderdas teepeal jne. Aga lõppes õnnelikult.
Esmasmulje meie külast.. hehe.. no kui Saku on igav ja väike koht, siis peaksite seda kohakest külastama ;)
Mingi pisike pubi, mingisugune baar või asi, kust saab süüa midagi ka. Munad ja saia jms saab kätte. Pole siin telefoni levi, internetist siis rääkimata.
Otsisime siis öömaja kah endale. Kohalik hotell. Hotell on küll ilmselgelt väga palju öeldud selle kohta. Selline räämas maja ühekordne. Majas mingi 6 hotellituba vms. Sinna sisse astudes lõi mul silme ette filmi "Misery". Kes teavad, need teavad ;)
Kivipõrandad, seintelt kukub krohvi, vannitoas mingi poolik peegel seina kõveralt visatud, uks ei käi kinni, lukust rääkimata. Mingi telliskiviga lükkad ukse koomale :D Aga soe vesi olemas ja see vist ongi põhiline.
Wc on selline kivipõrandaga puuuksega ruumike. Aastaid kogunenud ämblikuvõrgud nurkades jms.
Aga tuba ise oli täitsa okei Puhas ja korras. Külmkapp sees, telku ja isegi mingi algeline konditsioneer.
Erikuga jäime sinna ööbima ja Lasse tuli backpacerite majja. Kuna koht väike ja töölisi palju, siis ühte kohta lihtsalt ei mahtunud. See maja on väga tsill. Selline hipimaja. 6 tuba vist sees ja korralik vannituba ja köögiosa kah
Õhtu veetsime hotelli maja ääres istudes ja kaarte mängides. Vahepeal uurisime gekosid, keda seinte peal väga palju oli. Püüdsid väikseid ööliblikaid. Päris imelikult söövad.

19.01.2009 oli meil vaba päev. Saime välja puhata ja niisama olla. Käisime korra selle koha läbi ka.. 15 minutit vist võttis aega. Nii väike lihtsalt.. (muidugi natuke on suurem, mingi majad ja asjad.. aga nende vahel pole ilmselgelt mõtet tuiata..)
Ilmselt oleme varsti kaardimängu profid, kuna muud me väga õhtu jooksul ei teinud.

20.01.2009 meie esimene tööpäev. Poistel oli äratus kell 4 ja mul kell 6.
Kell helises. Hambad puhtaks, kõige halvemad riided selga. Võileivad ja suur pudel vett kotti (kui Singletonis oli vesi suht kloor, siis siin on veel hullem.. ei oskagi seda kõrvalmaitset kirjeldada.. aga no harjumise asi:D) ja maja ette Matildat ootama (Gazi girlfriend, kes ka farmis töötab ja meid hommikul peale korjas - rastadega ja vahva naine.) Hotellist üks tüdruk tuli ka koos meiega. Rose - hästihästi armas ja tore tüdruk. Mulatitar:)
Istusime siis pinkidel ja vaatasime hobuseid, kes maja ääres aias oldi. Ja tuhatmiljonit kakaduud, kes ringi lendasid.
Matilda kohal, auto peale ja farmi poole teele. Korjasime teepealt veel paar tüdrukut peale. 7-kesi väikses autos. (u 10-15 minuti sõit)
Farmis olid poisid ees juba. Meisterdasid kaste, kuhu me siis kõrvitsaid korjama hakkasime.
Töö käib nii, et on traktor, selle taga suur konteiner liiniga. Poisid korjavad kõrvitsaid konteineri kõrval, viskavad liinile. Ja siis tüdrukud hakkavad neid puhastama ja kastidesse laduma. Kuumust 40 ligi ja väga raske. Tempo on koguaeg kõva taga. Ennastületav töö. Poleks uskunudki varem, et ma sellise asjaga hakkama võiks saada.
Esimesel päeval korjasime 5 konteinerit. See on siis 12 megasuurt kastitäit. Üks kast läheb umbes 2 tundi. Mille jooksul puhkepausi pole. Rühid järjest ja üritad tempot hoida.
Lõunaajal istume heinapakkide otsas ja sööme toitu, mis hommikul kõik endale kaasa pannud on. Kes jõuab, teeb väikse uinaku kah.
Siis jälle kõik konteinerisse ja põllule tagasi.
Poistel on muidugi raskem. Koguaeg lõõmava päikse all. Meil on konteineri katus peakohal ja otse päikest ei saa. Lasse oksendas lausa mitu korda. Ja poisid olid niivõrd läbi, et viimase konteineri korjasime Rosega Lasse ja Eriku eest. Karm aga saime hakkama!
Tööpäeva lõpu tunnet on raske kirjeldada. Kõige parem üldse. Uhke enda üle, et vastu pidasid ja otsi ei andnud seal ja saab ometi maha istuda ja puhata. (tööpäev kestab umbes 5-6ni)
Erik muidugi nii positiivne ei olnud.
Õhtul istumine niisama. Kaadrimängud jms. Vihma hakkas sadama - kõigil muidugi hea meel, kuna järgmine tööpäev hakkab siis 2 tundi hiljem :)
Keetsime spagette veel ja sõime ketsupiga. Tundus megahea lihtsalt peale seda päeva.

21.01.2009 äratus kell 7 ja poole 8ks maja ette ootama.
Jälle väga raske päev - raskem kui eelmine, kuna kõik lihased meeletult läbi. Selg kange. Kuid sellegipoolest peab vastu pidama ja kummardama pidevalt, et kõrvitsaid ilusti kasti laduda.
Taaskord pidasime vastu ilusti. Kuigi tööpäeva lõpus oli tunne, et ilmselt järgmine päev enam lihtsalt ei pea vastu ja ei suuda tööle tulla, andis kõvasti energiat ja positiivsust juurde see, kui Gaz teatas, et homme on meil vaba päev. Et saaksime ilusti taastuda ja välja puhata. Jepppiii!
Erik andis alla ja ei tulnudki üldse tööle enam.
Koju jõudes avastasin, et mu asjad on kõik ilusti ees lauas ja pean välja kolima, kuna Erik oli Sydneysse sõitnud.
Dushi võisin siiski veel kasutada. Siis kolisin Lasse juurde.
Väga mõnus on siin majas. Hästi palju vahvaid inimesi. Siin on üks eesti poiss Pepe(Rosei kutt), kes on hästi tore. Austaalias olnud juba 2 aastat umbes. Siis on veel 2 eesti kutti.
Õhtuti on see ka mõnus, et kõik utsitavad takka, et kõigil on algus raske ja loogiline et esimestel päevadel on tunne, et keha lõppeb otsa lihtsalt selle ränga töö pärast aga kõik saavad ikkagi lõpuks hakkama. Et selle värgiga harjub lihsalt ära. Kõik on õudselt palju toeks. Mõnus tiim üldse.

22.01.2009 saime magada, kaua tahtsime. Mõnus. Kuigi peale ärkamist oli ikka selline tunne nagu poleks üldse maganud. Nii väsinud olla, et ei jaksa ei mõelda, ei liigutada. Ja ega väga liigutada saagi, kuna kõik lihased on viimseni läbi.
Umbes kolmeni lihtsalt olime täitsa niisama siin majas ja siis läksime Joshi, ta naise(nemad ka farmitöölised siin), Pepe ja Lassega Condobolini ühtedele teistele farmikatele külla. Saime sealt külmkapi juurde ja diivani jms. Seal oli ka üks eesti tüdruk. Selgus, et nad olid wifi saanud sinna ja saingi ta arvutit ka kasutada korra. Imelik tunne oli trükkida, kuna iga tähe vajutamisel tundsid, kuidas näpu ja käe igast lihasest valu läbi käis. Päris hull värk ikka :D
Polegi kunagi varem niiiii läbi ja väsinud olnud peale toopäeva. (lisaks lihtsalt väsinud kehale on tunne ka nagu merehaigel, kuna konteiner ja liin ja kõik liigub ja see teeb ikka mõnusa tunde, kui päevas 10 tundi seda kogu liikumist vaadata)
2 tundi sinna sõitu. Tagasi veits rohkem, kuna äikesetorm tuli. Diivan, külmkapp kõik kärus paduvihma käes. (järgmisel päeval olid need õnneks ilusti kuivanud ja töötasid)
Aa vahepeal käisime Condobolinis poes. Josh lükkas minu rooli – et ma pean harjutama! Ja sain täitsa ilusti hakkama. Vabalt. Esimese korraga ei anna üldse võrrelda. Enam polnud mingit närvi ka sees vms. Noh muidugi väike koht ja pmts null-liiklus. Aga siiski. Isegi ringteid oli. Hehe.

23.01.2009 kell 7:30 äratus, kuna eelmine päev sadas..
See tööpäev oli juba lihtsam. Kuigi selg andis mõnuga tunda. Aga isegi ei väsinud niii ära enam. Teise tööpäeva lõpus tundus lausa uskumatuna teiste jutt, et hiljem läheb kergemaks ja saab hakkama. Kuid nüüd tunnen, et tõesti võibki nii olla.
Ühel traktoril on cd-player ja raadio. Et vahepeal on meil siis pumkin/trailer-party. Muusika annab lihtsalt nii palju jõudu juurde seal rügades.
See päev sattus päris palju arbuuse ka vahele, poisid viskasid meile liinile. Ja siis virutad arbuusi mööda liini pooleks, ühes käes lapp, nühid megakiirusega kõrvitsaid ja teise käega urgitsed arbuusist mahlast ampsu oma kõigemullasemamustema käega.
Peale tööd tulime koju. Pesu. Peale sellist päeva on jahe dush lausa uksumatult hea! Küürid kogu sopa endalt maha ja istud kööki-elutuppa maha ja tsillid seltskonnaga.
Lassel on kitarr siin ja mitu tüüpi oskavad mängida. Joshil on suur bongo. Mõnusat jämmi saab kuulata!:)
Ilmselt kui seda lahedat punti poleks, ei peakski vast nii kaua vastu siin. Aga praegu on tunne, et natuke ikka pushib veel ja saab hakkama!
Vastupidiselt eestis töötamisele on tasu ka täitsa hea. Kui jälle päeva vastu pidanud oled, tead, et mõnus summa on jälle juurde teenitud. Motiveerib küll.
Siia tuli nüüd ka meie kõigi boss Brad.
Ja siin majas elab üks armas neegriposs Paul, kes on Uus-Meremaalt pärit. Ütlesin siis, et see on mu unustustemaa ja kunagi kavatsen kindlasti sinna minna. Ta soovitas siis kohta, kuhu ma minema peaks, kui sinna satun (see paik, kus tema isegi elab lol)

24.01.2009 äratus kelle 6, poole 7st farmi. Korjasime nüüd suuri kõrvitsaid. Õnneks sain enamus ajast lihtsalt neid puhastada. Lõpuks kui väikseid korjasime natuke, ladusin ka. Üsna kerge päev selles suhtes. Aga lihtsalt nii väsinud tunne oli, et ei jaksanud sedagi väga.
Tööpäev lõppes juba kell 4 ja järgmised kaks päeva on vabad (kõrvitsad peavad valmima nats veel)
Peale tööd tuli Brad meie majja, täitsime tax-file numbri asjad ära, pensionifondivärgi(siin peab isegi korraks töötades tegema pensionifondi. Kui riigist lahkud, saad selle kogunenud raha välja võtta) ja andsime kontod, kuhu palka saama hakkame.
Veel küsis ta meilt nõu, kas kutsuda ka Raido ja Marko siia(kes eelmisel nädalal ka Austaaliasse jõudsid). Jõudsime järeldusele, et võib kutsuda küll. Paar lisajõudu pole kunagi paha. Siis saab omavahel vabu päevi anda üksteisele. Ja kunagi ei tea, kes haigeks jääb või midagi juhtub.
Teisipäeval peaksid nad siis ka siia saabuma.
Siis on meid siin juba 7 eestlast.
Õhtul võtsin enda jaoks aja maha ja viskasin lihtsalt pikali voodisse meie tuppa. Mõnus vahelduseks täitsa omaette olla. Wordis blogi trükkida ja alustasin Hesse raamatut „Stepihunt“. Algus tundub juba huvitav ja mõnus.
Jube hea meel on, et järgmisel hommikul saab magada ja ka ülejärgmisel. 2 päeva puhkust! Lihtsaltmegahea! Ehk saab vabadel päevadel Parkesisse minna, kui Gaz või Josh või keegi autot laenab. Saab ehk isegi internetti. Kuigi 25.01 on pühapäev ja 26.01 on Austraalia päev, et kõik kohad võivad kinni olla. Aga ehk leiab mingi wifikoha vähemalt. Lootust on!

25.01.2009 ärkasin u pool 1, pesu,voodisse tagasi lugema.. ja jäin raamat kaisus magama jälle. Pool 3 ajasin ennast voodist üles. Tsillisime natuke niisama maja rahvaga(kes tööl polnud) köögis. Kõik läksid pubisse. Me Pauliga jäime koju. Vaatasime filmi, praadisime kartuleid ja niisama olime.
Josh ja Trevor võtsid kutsika endale mõned päevad tagasi. Armas väike pänta laseb mööda maja ringi. Ei teagi mis tõug.. aga kasvab päris suureks käppade järgi. Valge üleni ja kõrvad on mustad.
Praegu tulime Parkesisse ja sain wifi ka mäkist jee.