Jõul.

24.12.2008

24’s on Austraalias täiesti tavaline päev. Tehakse lihtsalt kodus ettevalmistusi suureks pühaks – 25ndaks. Ja õhtul minnakse kas külla või pubisse. Meie kolmekesi jäime koju. Kaunistasime siin piparkoogimaja lõpuni ja lebotasime täitsa niisama.

25.12.2008

Jõuluhommik.

Ajasin ennast voodist üles poole 9 ajal Anita hõike peale :“HO – HO – HO, wake uuuup!!“

Kiire dush ja kuuse juurde kinkide jagamisele. Päris harjumatu, et see neil hommikul vara toimub. Meie saime kingituseks hobuste võiduajamise piletid 26ndaks detsembriks.

9:30 oli start. Kõigepealt haakisime Juliani kaasa meiega ja siis suundusime Anita õe juurde jõulupeole.

Väikse peatuse tegime vahepeal bensujaamas. Ja seal kõrval metsatukas laulsid linnud, keda vist nimetati cell-bird’ideks. Superilusat heli tegid. Nagu kellad lööksid.

Kohale jõudes tõi mu näole laia naeratuse GuitarHiro kitarrid, mida diivanil nägin. (Jess-jess, mängida saab. Jess-jess saab kõigile pähe teha!)

Jõulupidu oli.. hm.. teistmoodi, kui Eestis J

Söögid olid teised, temperatuur „veits“ teine ja noh pole küll varem õues jõululauas istunud.

Peale sööki-kooki-jooki-guitarhirot läksime randa. Mõnus oli see, et jõudsime sinna kuksil 20-ajal, kui päikest enam ei olnud. Seega tundus vesi eriti soe. Sama, mis õues, umbes 30 kraadi. Möllasime päris pikalt lainetes.

Tagasi jõudes veel guitarhirotasime natuke ja niisama jauramist.

Ööseka Swanseasse whitede vanaisa majja.

26.12.2008

Ärkasime üsna vara ja läksime bussi peale. Pool bussi oli meid täis. Mina, Lasse, Erik, Neil, Anita, Cameron, Simon, Julian ja ta tüdruk.

Tunnike bussisõitu ja jõudsimegi Newcastleisse racingule. Nagu karnevalil oleks olnud. Kõik olid uhketes kleitides, kingades. Hullumaja meigid. Mehed ka kõik viisakalt riides. Üldiselt meenutas üritus rohkem mingit Õllesummerit või taolist väliüritust. Meeeletud õlle-söögi-wc-järjekorrad.

Väga kuum päev oli. Päike küttis pidevalt ja varjus ühe 30 kraadi. Päiksekreemi unustasime maha muidugi.

Ma ei panustanud ühtegi korda ühelegi hobusele. Poisid paar korda mängisid.. Lasse võitis viimase korraga 25 doltsi. Pani 5. Et päris hästi.

Lõpuks, kui päikse käes enam olla ei suutnud, istusime tükk aega lihtsalt mingi puu all ja vaatasime ilusaid inimesi.. ja noh.. mitte nii ilusaid :D

Aga see oli esimene kord, kui ma tõesti ilusaid austraallaseid ka nägin :) Vahva.

Kella 5-6 ajal saime kõik uuesti kokku seal ja bussi peale.

Vahva päev oli! =)

Õhtul oli vanaisa-majas õhtusöök ja niisama olemine.

27.12.2008

Õhtul käisime poistega kalal. Mina tegelikult käisin lihtsalt niisama kaasas.

Kala ei saanud. Erik püüdis kaheksajala ja meriteo.Kaheksajalg oli päris suur ja sikutas täiega vee poole tagasi. Ja lõpuks turtsatas kuidagi eriti kõvasti nii, et me kõik ehmusime :D

Lasime need mõlemad elukad vette tagasi.

28.12.2008

Päeval läksime Eriku ja Lassega kalale. Midagi ei saanud taaskord J

Ja pärast käisime paadiga sõitmas. Ma, Lasse, Erik ja Simon. Paat oli üsna pisike ja lained päris suured. Alguses oli lõbus aga kui kaugemale jõudsime, hakkas päris hirmus. Aga seal vahepeal oli mingi saareke. Ja siis vahetustega käisid poisid sõitmas seal lainetes :D

Vesi oli kaldas lausa kuum. Nagu vannis. Otseses mõttes. 35-40 kraadi küll.

Mingit meduusi vms molluskit nägin ka seal. Isegi katsusime teda. Valge on ohutu, sinine kõrvetab J

Õhtusöögiks läksime vanaisamajja tagasi.

Hiljem istusime õues ja nägime selle aja jooksul esimest korda märkimisväärset ämblikku. Selline poole peopesa suurune. Simon rääkis, et see on poeg ja nad kasvavad tegelikult umbes kahe peopesa suuruseks. Aga mürgised pole

29.12.2008

Ilmselt olid Erikul juba MäkiVärinad, sest tema algatusel jalutasime mäkki (u 2 km kaugusele) Tavaliselt on ta vägagi jalutamise vastane.

Lasse oli ka näljane ja mulle meeldib alati jalutada, seega kõmpisimegi sinna.

Söömise ajal vaatasime juba, et tuul tõuseb ja tumedad pilved kogunevad. Ja kui tagasi liikuma hakkasime, tulidki esimesed hiigelpiisad. Jooksime mingi katuse alla varju. Torm. Ja täitsa Swansea kohal. Ühe korra lõi välk ikka täitsa meie kohal ja SELLLINE pauk käis, et polegi varem vist kuulnud sellist.

Hiljem selgus, et oligi sinna üsna lähedale suurde puusse löönud, nii et kõik puu alune ja ümbrus oli pilpaid täis. Hea, et kuskile majja ei löönud vähemalt J

Kella 5 ajal startisime Singletoni kodu poole!

Ja nüüd ongi jälle hea oma voodis istuda.

Kokkuvõtteks oli mõnus jõulutripp.. Ainuke asi, mis närvidele käis selle aja jooksul, oli see nässakas koer, kes seal elas. Haises ja kratsis ennast vahetpidamata :D

(hiljem lisanduvad pildid ka.. siis kui blogger.com ennast uuesti kokku võtab)